Riviera

Asub 200 m kaugusel rannast ja 2 km kaugusel Port El Kantaoui keskusest Hotellis on 4 restorani ja mitmeid baare Kujundatud Araabia mauride arhitektuuri stiilis Hotelli territooriumil on veeliumäed, soovitame perepuhkuseks Lühikese jalutuskäigu kaugusel jahisadamast ja 36-rajalisest golfiväljakust

Тuneesia – puu, mille juured on Aafrikas, aga lehed hingavad Euroopa õhku Тuneesia on maa, kus tunnetate araabia ja prantsuse kultuuri eripärasid. Vahel võib teile tunduda, et viibite Euroopas, teinekord aga panevad teid imestama araabia kultuuri nüansid. Näiteks kui leiate uhke hotelli aia tagant prügihunniku või puutute kokku tuneeslastele omase reegliteta liiklusega. Näita rohkem Vaatamata mõnedele eurooplase jaoks ebatavalistele asjadele võlub ja lummab siine aeglane elutempo ja võime elu nautida. Tuneesiast saab kaasa tuua ja igapäeva elus kasutusse võtta ütluse: «kiiremini kui kiiresti ei saa midagi teha». Päevasel ajal Tuneesiasse maandudes võib jääda mulje, nagu oleks see maa pisikestesse oliivipuusaludesse mattunud hiiglaslik aed, kus kaugele silmapiiri taha ulatuvate viinamarjapõõsaste vahel vaid mõned üksikud teerajad looklevad. Selline vaatepilt paneb esmalt jahmuma, kuna kõrbesse tulles ei oska nõnda lopsakat rohelust oodata. Tuneesia ei ole aga üksnes lokkav aed – see on ka paitava päikese, merelt puhuvate õrnade tuuleiilide, valge rannaliiva, eksootiliste maasturisõitude, Sahara kaamelimatkade, vanade saladuslike linnade ja eksootilise araabia turu maa. Seegi loetelu Tuneesias eesootavatest mõnudest ei ole veel lõplik. Puhkus Põhja-Aafrikas annab teile võimaluse kogeda tõelist aafrikalikku eksootikat ja araabialikku külalislahkust. Tuneesias reisides võite matkata steppides ja mägedes ning vaadata eriskummaliste värvidega soolajärvi ja loomulikult maailma suurimat kõrbe Saharat. Lisaks torkavad siin silma just Põhja-Aafrikale omased kontrastid: aasta luksusauto kõrvu vankri ette rakendatud eesliga, karjapoiste telkide vahel kõrguvad arvutitootjate neoonreklaamid ja satelliittelevisiooni antennid. Tuneesia on Prantsusmaa järel tervisekeskuste hulga poolest maailmas teisel kohal. Kõik tervisekeskused vastavad rahvusvahelistele standarditele ning raviteenuste kvaliteet ei jää millegi poolest alla Prantsusmaa omadele. Kõik Tuneesia mereteraapia keskused asuvad mererannas, seepärast võib peale mitmesuguseid raviprotseduure ülejäänud päeva mugavalt sealsamas rannas lesides ja päikest võttes veeta. Mereteraapia ehk Thalasso tähendab vana-kreeka keeles ravimist mereveega. Tänapäevane mereteraapia kujutab endast raviprotseduure mereveega, mudavanne, ravimassaaže. Sellise teraapia eesmärk on turgutada inimese füüsilist jaksu ja elurõõmu, samuti võidelda organismi vananemise ja mõningate haiguste vastu (mitmesugused luu- ja liigestehaigused, artroos, reumatism, lihasevalud jmt). Puhkus Tuneesias pakub mugavaid hotelle, häid tingimusi lastega puhkamiseks, kvaliteetseid golfiväljakuid, veelõbustusi rannas, spaakeskusi, tuhandete aastate vanust kultuuri ning kirjut elu. Kõikides Tuneesia kuurortides on kaunid heleda peene liivaga mererannad, mis meenutavad veidi Läänemere rannikut. Näita vähem Vaatamisväärsused Siin on mõned soovitused - mida vaadata Enfidha El Djem´i amfiteater 240. aastal eKr roomlaste poolt ehitatud amfiteater mahutas enam kui 30 000 pealtvaatajat. Kuna gladiaatorite võitlused kestsid mitu päeva, tegutses amfiteatri ümber suur turg. Tänapäeval toimuvad amfiteatris rahvusvahelised sümfooniamuusika festivalid. Räägitakse, et kivi, millest amfiteater on ehitatud, kaitseb skorpionihammustuse vastu. Inimestel on kombeks siit kas või väike kivitükikenegi kaasa võtta, et sellega oma kodu skorpionide eest kaitsta. Dougga Dougga on üks paremini säilinud antiikseid linnu. Linna rajasid berberid. Siinse Kapitooliumi varemetest suisa õhkub iidsust. Douggas tasub külastada suurt, koguni 3500 inimest mahutanud vanaaegset rooma teatrit, kus teil on võimalus tunda end kui pealtvaataja ja ette kujutada, kuidas tollal näitemängud ja ratsavõistlused toimusid. Linnas on säilinud rohkelt iidseid tänavaid, mosaiikide fragmente, vanaaegseid rooma saunu, foiniiklaste mausoleum, pühakoda Jupiteri kummardamiseks ning Rooma keisri Aleksander Severuse auks 205. aastal püstitatud triumfikaar. Dougga on tõeline imede linn – siin on aastasadade voolus säilinud enneolematult palju arhitektuurilisi ja ajaloolisi mälestisi. Tuneesia pealinn Tunis Samanimelise järve ääres asuv Tunis sai riigi pealinnaks 1956. aastal. Tunis on väga modernne linn, täis sagimist ja keevat elu. Selles linnas on tänapäev põimunud ajaloo ja vanade kommetega ning araabiamaade koloriit euroopalike tavadega. Tunist nimetatakse sageli tänapäeva Pariisiks – siin on nii moodsad autoteed, metroo kui ka uhked hotellid, restoranid ja muuseumid. Tunise ülikool on vaid pisut noorem Oxfordi omast. Tunise kitsaste tänavatega vanalinna – medinat – ümbritsevad kõrged müürid. Tunise vanalinnas meelitavad teid ligi astuma vanad mošeed, turu lõhnad ja värvikirevus ning pisikesed poekesed. Linna esimesed hooned kerkisid XIII–XV sajandil. Medina iidsetest ehitistest seisavad veel püsti kaks kiviväravat XIII sajandist ja osa türklaste tsitadelli kindlustustest. Medina ülalinnas asub Valitsuse plats, mida ümbritsevad valitsushooned. Vanalinna kõige eksootilisemaks kvartaliks peetakse Suk el Attarini, kus veel XIII sajandil tegutses parfümeeriaturg. Tunise medinas asub pealinna suurim ja vanim (VIII sajandist pärinev) mošee – Suur ehk Oliivipuumošee (Jami ez-Zituna). Ehitis torkab oma kauni kupliga kaugelt silma. Legendi järgi kasvanud mošee kohal maagiline oliivipuu. Pealinnas asuvas Bardo muuseumis on maailma üks rikkamaid mosaiigikogusid. Каrtaago Vastavalt Vana-Rooma legendile rajasid esimese Kartaago linna 814. aastal eKr foiniikia kolonistid, keda juhtis kuninganna Dido (mõnes allikas nimetatud ka Elissa). Linn kasvas kiiresti ja kujunes üheks olulisemaks keskuseks Vahemere regioonis. 146. aastal eKr vallutasid roomlased Kartaago, põletasid linna maatasa ja puistasid soolaga üle, et selles kohas enam kunagi midagi ei kasvaks. Sada aastat hiljem ehitasid nad aga ise siia linna. Peaaegu kõik, mis linnas tänini säilinud, on mitte kartaagolaste, vaid roomlaste püstitatud. Kartaago ajast on säilinud üksnes jäljed sadamast, tänavatest ja mõningatest hoonetest. Igal aastal külastavad neid piirkondi tuhanded turistid ja arheoloogid. Tohutu suurel territooriumil on tänase päevani säilinud hulgaliselt nii puunlaste kui ka roomlaste linnade varemeid, amfiteatreid, akvedukte, vanaaegseid saunu, hiigelsuuri pühakodasid, hispaanlaste ja türklaste kindluseid, keskaja turuplatse ja palju muud. Kairouan (Al-Qayrawan) Sõna Kairouan arvatakse pärinevat araabia sõna Oayrawan ('karavan') halvast hääldusest. Kuna siin leidus vett, oli see koht lõunast põhja poole liikuvate karavanide peatuspaigaks. Mõned inimesed püüavad nime Kairo linnaga seostada. Linna rajasid 670. aastal araablased. See oli esimene islamilinn Tuneesias. Kairouan asus tähtsate kaubateede ääres. Linna loomise kohta on huvitav legend: araabia väejuht leidnud allikast (see on praegugi Kairouanis olemas) kuldse kannu, mis oli mitme aasta eest Meka allikal kaduma läinud. Seetõttu kuulutati linn pühaks. IX sajandil sai Kairouan riigi pealinnaks. Keskaegne Kairouan kujunes kogu Põhja-Aafrika islami ja Koraani õpetuse keskuseks ja pühaduselt kolmandaks linnaks Meka ja Medina järel. Linna suurim mošee on nime saanud araabia väejuhi Uqba Ibn Nafi järgi, kes legendi kohaselt allikast kuldse kannu leidis. See on kõige vanem ja eristiililisem mošee terves Aafrikas. Muslimid usuvad, et palverännakut Mekasse võib asendada seitsme külastuskorraga Kairouani mošeesse. Mošee siseõue ehivad Roomast ja Bütsantsist toodud kaunid marmorsambad. Linna teine vaatamisväärsus on IX sajandil linnamüüri äärde rajatud basseinid. Basseinide lähedal on mošee, kuhu on maetud prohvet Muhamedi isiklik juuksur Sidi Sahib, kel olevat olnud kolm karva prohveti habemest. Kairouani loetakse ka vaipade, ent mitte pärsia, vaid araabia vaipade pealinnaks. Siit leiab vaiba igaüks vastavalt oma rahakotile. Kairouan on tuntud ka kui Tuneesia maiustustepealinn. Ehkki erilisi Tuneesia küpsiseid saab maitsta terves riigis, kinnitavad linnaelanikud, et Kairouanis on need parimad. Küpsiseid valmistatakse jämedast mannast ja meest, sageli on sisse pandud ka dattel. 2009. aastal oli Kairouan islami kultuuripealinn. Djerba Djerba on Tuneesia kõige suurem saar (500 km²) ja riigi kõige lõunapoolsem kuurort, mida nimetatakse ka Vahemere pärliks või Tuneesia Tahitiks. Imeilus loodus loob siin romantilise õhkkonna. Legendi järgi, mida kasutas oma loomingus Kreeka laulik Homeros, on just Djerba saar see koht, kuhu Odüsseus Trooja sõjast naastes seitsmeks aastaks pidama jäi. Saarel on 213 mošeed, kohalikke muslimeid võib aga eeskujuks seada tolerantsuse poolest teiste religioonide esindajate suhtes. Siia on elama asunud ka juudi kogukond. Ühe legendi järgi saabusid kohalikud juudid siis, kui Jeruusalemm vallutati. Berberi keelt kõnelevad elanikud moodustavad Põhja-Aafrika vanima etnograafilise juudi kogukonna. Sidi Bou Said XIII sajandil Manaro mäe otsa rajatud linn meelitab külastajaid oma ilu ja arhitektuuriga. Ebatavalist muljet süvendavad valgeks ja siniseks (uksed ja aknaluugid) värvitud majad. Ei ole ime, et kunstnikud ja muud loomeinimesed, kes siia kogu maailmast kokku sõidavad, on seda romantilist kohta armastama hakanud. Linna nimetatakse koguni Tuneesia Montmartre'iks. Ka tänapäeval meelitab linn turiste oma erilise iluga. Selle valge linna tänavail, mida ääristavad hiiglaslikud kaktused ja apelsinipuud, on tore jalutada. Tänaval hõljuvad meeldivad lõhnad meelitavad sisse astuma mauride kohvikutesse, kus teile pakutakse lisaks teele ja kohvile ka vesipiipu sishat. Manaro mäe otsast võib koguni Tunist näha.