Fiori

Ideaalne asukoht rahulikus ja eraldatud Gouvia piirkonnas, saare olulisemad vaatamisväärsused on lähedal Kena territoorium suure välibasseiniga, mida ümbritseb rohelus ja palmipuud Sisustatud hubases mägimaja stiilis

Korfu saar — merelaintest hellitatud paradiis Kreeka ja Albaania kõrval paikneva Korfu saare on Homeros ristinud õiglaselt „ilusaks ja rikkaks maaks”. Rohelusest lummavad mäed, juba kaugelt eredalt särav sinine Joonia meri ning liivane ja kaljune rannik annavad saarele unikaalse ilu ja osutavad selle pisikese maanurgakese viljakale pinnasele. Näita rohkem Kunagi olid just meri ja maa põhilisteks saare elanike eluallikateks. Tänapäeval Korfu saar, kreekapärase nimetusega Kerkyra, ootab ja võtab külalislahkelt vastu puhkajaid, kelle mugavuse tagamiseks on kogu rannik kaetud suurte ja väikeste kuurortlinnadega. Külastajatele pakutakse vastavalt soovile rahulikku ja vaikset või aktiivset ja luksuslikku puhkust. Saare traditsiooniline maaelu pole kusagile kadunud. Kalurid kiirustavad ikka veel igal hommikul kalapüügile ning sügisel korjatakse viinamarja- ja oliivisaaki. Merest natuke eemal, saare sügavuses, asetsevad asulad, mis on säilitanud oma traditsioone. Neid tasub külastada ja seal ringi matkata. Väikesel saarel on naaberlinnade ja -küladeni jõudmine lihtne isegi jalgsi. Korfu on suuruselt teine saar Joonia mere saarestikus, selle pikkus on 64 km ning saare kõige laiem koht põhjaosas on 32 km. Lõunaosas kitseneb saar sedavõrd, et läänerannikust idarannikuni on võimalik jõuda ka jalgrattaga. Kuigi saar tundub piisavalt väike, erineb lõuna reljeef ja loodus põhja omast, niisamuti erinevad kuurortides pakutavad teenused. Saare põhjaosas asuvad mäed annavad võimaluse imetleda võluvaid vaateid. Sealse suurima Pantokratori mäe kõrgus on 900 m. Põhjas asuvad nii pankrannikud kui ka liivarannad ning seetõttu on hea nautida mitte ainult päikest ja merd, vaid täiendada ka allveeujumise ja purjetamise oskusi. Lõunaosas Korfu saar kitseneb, selle pinnas muutub tasasemaks ning smaragdina hiilgav meri on kaldas madalam. Pikad liivarannad häälestavad rahulikule puhkusele. Mõned Korfu liivarannad erinevad teineteisest, paljud rannikud on üle külvatud väikeste kivide või liiva ja kruusaga, kuid rannad on sellegipoolest vaieldamatult ühed parimatest ja puhtamatest: umbes 30 saarel asuvat randa on märgistatud sinise lipuga. Korfu ajalugu pole vähem värvikas ja vaheldusrikas kui saare loodus. Ammustest aegadest peale on saar olnud seotud Kreekaga. Kreekakeelne nimetus Kerkyra pärineb just vanakreeka mütoloogiast. Kuni 1864. aastani, kui Korfu liideti Kreeka Kuningriigiga, tuli saare elanikel tunda mitmeid lahinguid ja vallutamisi, mis peegeldub ka saare linnade ja linnakeste arhitektuuris ning mis suuresti erineb sellest, mida on võimalik näha Kreeka mandriosas. Neli sajandit saarel valitsevate veneetslaste mõju (14.–18. saj) on olnud väga suur: seal on palju nende poolt ehitatud hooneid, kirikuid, kindlusi. Kuigi Kerkyra pealinna vanalinna pole rajatud kanaleid, meenutab see siiski natuke Veneetsiat. Isegi oliivipuud, mis kasvavad igal pool üle saare, said 14. sajandil sisse toodud Itaaliast. Veel on saarele suurt mõju avaldanud ka prantslased ja britid. Näita vähem Vaatamisväärsused Siin on mõned soovitused - mida vaadata Corful. Angelokastro kindlus Saare kirdeosas asuva kalju tipus kõrgub Angelokastro kindlus, mida nimetatakse ka Ingli lossiks, see on üks tähtsamatest bütsantsi ajastu kindlustest kogu Kreekas. Esimene kindlus sai selles kohas ehitatud 13. sajandil elanike kaitseks piraatide eest, samuti kaitses see ka veneetslaste eest, kellel oli kavatsus saar hõivata. Räägitakse, et saare rajajad otsisid ligipääsmatu kantsi ehitamiseks kõige ohtlikumat orgu. Kindlus on dateeritav 18.–19. saj. Lisaks on seal võimalik vaadata iidseid veereservuaare, samuti kirikuid, millest üks asub koopas. Kindlus seisab kaljul, mille kõrguseks on 609 m ning seetõttu avaneb külastajatele hämmastav vaade, mis ulatub kaugusesse Kerkyra linna ja saare mägedeni. Eriti kaunis on vaade kindlusele nii maismaalt kui ka merelt õhtuti. Perithia küla Pantrokratori mäe jalami kirdeosas asuv küla on saare kõige vanem asula. Suuremas osas sai antud küla asustatud 14. sajandil, kui elanikud, kartes piraatide kallaletungi, kolisid merest eemale ja mägedele lähemale. See on üks vaimustavamatest saare maanurgakestest, mis paneb hämmastama oma käsitsi ehitatud majade poolest (neid on seal umbes 130). Oli aeg, mil külas paiknes korraga 8 kirikut. Kõik majad pole säilinud, osa hooneid sai renoveeritud, osa meenutavad ikka veel natuke varemeid, kuid sellegipoolest on küla atmosfäär ja erakordne maastik antud valvatud territooriumil tõeliselt kütkestav. Küla asub mere pinnast 400 meetri kõrgusel, millelt avaneb imeline vaade, ühelt poolt merele ja teiselt poolt Pantokratori mäele. Vana kindlus Kõige tuntum ja külastatavaim loss Korful on Vana kindlus (kreeka keeles Palaio Frourio), mis asub saare pealinnas ning kõrgub ühe Euroopa suurima Spianada väljaku kohal. Kindlus on ehitatud veneetslaste poolt kohta, kus asus 15. saj bütsantsi loss. Alguses oli võimalik veega ümbritsetud lossi sisse pääseda ainult üle ripp-puitsilla astudes, kuid 19. sajandi alguses saart juhtinud britid rajasid tee ning sidusid kindluse uuesti saarega. Väljastpoolt oleks loss nagu suure kaljuga kokkusulanud, kuid seest on Palaio Frourio eriline tolleaegse sõjaarhitektuuri poolest. Seal saab vaadata säilinud tunneleid, vanglat, sõjaseadmeid. Lossi ülemises osas asuvad vaateplats ja tuletorn, lisaks on kaugelt näha risti. Kindlus on meelispaigaks oma hämmastava vaate tõttu, mis avaneb külastajatele ülevalt. Meri, saared, Kerkyra linn — seal on kõik nagu peopesal. Veepark Tulles saarele lastega ning teadvustades, et neile ei paku veel huvi arhitektuur ja ajalugu, on alati võimalik külastada veeparki, mis asub Korfu saare keskpaigas, Agios Ioannise küla lähedal. Veepark, pindalaga umbes 70 000 m² pakub nii lõbusaid kui ka ekstreemseid atraktsioone, mistõttu võib see saada suurepäraseks meelelahutuseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lisaks on seal basseinid, restoranid ja baarid. Veepark ootab külastajaid ainult soojal aastaajal, perioodil maikuust oktoobrini. Kuna park asub saare keskpaigas, pole sinna keeruline sõita ühestki saare kuurordist ja seda kas terveks või pooleks päevaks. Albaania Albaania on paljudele inimestele täiesti tundmatu reisisihtkoht. See on põneva ajalooga kaunis maa, mille kultuur ulatub tuhandete aastate taha. Riik asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Albaania läänerannik külgneb põhjapoolt Aadria ja lõunast Joonia merega. Suurem osa maastikust on mägine. Riik on külalislahke ning inimesed on soojad ja sõbralikud. Rannikul, otse Kreekale kuuluva Korfu saare vastas paiknev päikseline Saranda on ilmselt kõige mugavam koht riiki sisenemiseks, siit saab hõlpsasti korraldada ka ühepäevase külastuse. 22 km Sarandast idapool asub Sinise Silma allikas – hüpnootiline üle 50 meetri sügavune veesilm, mis oma tumesinist värvi keskkoha ja heledamate äärtega sarnaneb silmaiirisele. Albaania tähtsamaid arheoloogilisi leide on iidne Butrinti linn, mis kuulub ka UNESCO maailmapärandisse. Legendi järgi seostatakse linna Aenease juhtimisel Troojast põgenenud asunikega. Ka ajaloolised allikad toetavad arvamust, et linna asutasid Kreeka kolonistid. Siin on sajandite vältel pidevalt elatud, mistõttu on tekkinud mitmed erinevatele tsivilisatsioonidele viitavad arheoloogilised kultuurikihid. Lisaks antiiksetele mälestistele pakub kaunil poolsaarel silmailu ka loodus, kuna piirkonda iseloomustab rikkalik taimestik ja loomastik.